ANALÜÜS: Eesti põllumajandus toob täiskuu taevasse. Kas tõesti?

Võib arvata, et Euroopa Liidu toetused põllumajandusele tagavad lehmade piisava väljalüpsi, et oleks piima, millest teha juustu, millega lappida kuud. Tegelikult andmed selle kohta puuduvad.

Avalikkuse õigustatud ootus näha täiskuud võib saada sel aastal petetud. Esimesel neljal kuul ilmus täiskuu tänavu taevasse alati märkimisväärselt hiljem kui eelmisel aastal nagu analüütiliselt jooniselt näha. Poliitikute kamarilja ja nende ametnikest lakeid väidavad alati, et kuu seostamine Eesti juustutoodanguga olevat pealiskaudne ning tegelikult on vaja kasutusele võtta euro. Neile, kes proovivad asjas selgust saada, loobitakse kaikaid kodaratesse ja aetakse häma.

Kuidas siis saab avalikkus kindluse, et ka mais võib taevas näha täiskuud ja Eesti lehmad ning juustumeistrid on oma ülesannete kõrgusel. Päevalehe küsimusele põllumajanduse registrite ametile, kes peaks une pealt teadma iga Eesti lehma nime ning kuipalju nende piimast juustu kujul kuu uueksloomisele kulub, selget vastust saada ei õnnestunud. Seda vaatamata juba 2001. aastast kehtivale avaliku teabe seadusele. Tõenäoliselt on registrid segi nagu körtpärtlisärk.

Nagu näha, pole avalikkusel võimalik saada ühtlast ja ammendavat vastust lihtsale küsimusele: millega üks või teine ametnik ikkagi tegeleb ja kui hästi ta seda teeb ja kas kuul ja juustul midagi tõepoolest ühist on?

Vaata lisaks Eesti laiskade ja lollide ametnike kohta: http://www.epl.ee/artikkel/466730



Pärast parajat pausi tutvustab PR blogi analüüsimasinat.

Analüüsimasina sisendi andjaks sobib iga vähegi tuntum Eesti poliitik või temaga pikemalt suhtlema vaevuv kommunikatsioonikontori ametnik.

Sisendiks endaks on tavaliselt üks järgmistest:

1. suvaline spinn sisendi andjalt
2. analüüsimasina ühiskonna ja riigi toimimise alusteadmistest puutumatu introspektsiooni tulemusel tekkinud mõtteidu, „mida peab avalikkus oluliseks“
3. analüüsimasina eneseimetluse ja toimetaja nõudmise „lõpuks ometi midagi kirjutada„ koosmõjus sündinud suvaline vandenõuteooria

Analüüsimasin töötab järgmiselt:

1. Suvalise spinni puhul sõnastab selle kui maailmaajaloolise probleemipüstituse ümber vaevumata varasemat sellekohast kajastust vaatama
2. Mõtleb välja loo järeldused ja turundab neid toimetajale
3. Saadab laiali hulgaliselt päringuid
4. Sobitab päringud järelduste ja teooriaga (kui kinnitavad teooriat, siis kiidab vastajat, kui mitte – tembeldab valetajaks)
5. Kuulab ära kõik oma loo eelreklaamid raadios, lõikab ajalehtedest välja oma pildiga eelreklaamid, trükib värviliselt välja veebibännerid.

Väljund:

1. Kui loos on allikad, ilmub uudisena, kui mitte või kui tegemist on tõelise sogaga – „analüüsina“.
2. Kõik loevad
3. Toimetuses kolleegid irvitavad järjekordse „onalüüsi“ üle
4. Teemast teadjad haaravad kahe käega peast
5. Tsükkel läheb otsast uuesti käima

Niisiis on tegemist PR-tegelastele jaoks väärtusliku ja väga tööka masinaga.
Mõned näpunäited siiski:

1. Kui tahate, et teie oleksite allikana nimetamata, kuid äratuntav juba artiklist, öelge, et info on eksklusiivne ja „taustaks“
2. Kui tahate, et allikas lekiks ainult nokastanud masinast, aga mitte leheveergudele, öelge, et seda infot ei tohi üldse ära trükkida
3. Kui olete meesterahvas, pange enne lekitama minekut pann püksi

EKSKLUSIIV!

Riigi sahmerdamine ja jahmerdamine viib analüütiku enneolematusse seisundisse

Peagi ainult PR blogis: meie reporteri ONALÜÜS:

• kuidas asjad TEGELIKULT on
• mis on PÄRISELT valesti
• mida meie blogi käsutuses olev märkmikuleht TÕESTAB

Kelleks saada

Elas kord väike Siim. Väike Siim mõtles kogu aeg, kes ta tahaks olla, kui ta on suur. Vanemad tahtsid, et Siimust saaks pillimees ja panid ta muusikakooli. Muusikakoolis oli vahva. Ühtmoodi paelusid nii praktilised kitarritunnid kui ka solfedžo. Aga ei saanud Siimust pillimeest. Nüüd vahel ta tinistab sõpradele omal ajal õpitud lugusid. Moosekandiunelm on ärgitanud Siimu kirjutama ise lauluviise, mida ka ette kantakse. Muusika on Siimu hobi, millega ta kenasti hakkama saab.

Kahjuks aga armastus muusika ja pillimängu vastu ei ole Siimu ainus hobi. Siim hakkas suurest peast ka tööl käima. Nüüd veavad jalad Siimu Õhtulehe toimetusse juba iga päev. Töökaaslased ei ole eriti toredad inimesed, eriti paha inimene on toimetaja. Tema arust ei ole see piisav kui vahel viisijupp peas häält teeb ning siis kitarrikeeltelt teistenigi toodud saab. Tema tahab lugusid.

Aga kust neid võtta? Vahel õnnestub veebis surfates leida mõni vana unustatud krimiuudis, millest Õhtuleht ei ole kirjutanud. Sellest saab hea nupu. Et ülemus ja kolleegid ei kahtlustaks, jätab Siim oma lugudes enamasti ütlemata, millal koletu kuritöö toimus. Ka avalikest kohtumaterjalidest saab lugusid teha. Lõika-kleebi, muuda natuke sõnade järjekorda ja lugu valmis. Kogutoodang kolm nuppu päevas paistab ülematele passivat.

Õhtuleht on aga tabloid, seetõttu on vaja eksklusiivseid ja mahlakaid paljastusi, mis aitaks putkas lehe müügi jaoks atraktiivsemaks muuta. No neid ei ole kuskilt kopeerida. Selleks tuleb kirjutada pressiesindajatele ja neilt küsida – kas äkki midagi viimasel ajal pahasti on läinud. Siim, lihtne mees, niimoodi otse küsibki: midagi halvasti on uuemat?

Alati ei saa Siim vastust. Kogenumad pressiesindajad teavad, et Siim on küll uudishimulik, aga kui talle vastamata jätta, ei juhtu midagi. Sest enamasti ei suuda ta vastuste pealt niikuinii lugu kokku kirjutada. Kõik pikemad lood saavad tehtud mõne teise ajakirjanikuga kahasse.

Miks siis Siimul suuremad lood välja ei tule. Siimul on pisike viga – ta ei oska kirjutada. Eesti keele sõnade järjekorra jaoks on nii palju keerulisi reegleid seatud, et ükski lause teiste jaoks harjumuspärases järjekorras välja tulla ei taha. Selle peale Siim mõelnud ei ole, et kui vahel tema küsimustele ei vastata, siis ehk teisel pool meilitoru olev pressiesindaja on ka lihtne inimene, kes sellest sogast, mida Siim kaua küsimuseks haudus, ei oska tema eest muna muneda. Siimu küsimused ei ole lihtsalt arusaadavad. Enamasti puudubki neil mõte.

Aga lood saab ilma vastustetagi tehtud. Ikka need kopi-pasted, kus kantseliit juhtlõiku ilustama jääb, sest muudetud sai ju vaid sõnade järjekorda.

Loo moraal:
1.Kui oled suhtekorraldaja, siis Õhtulehe Siimu küsimusi võid julgelt ignoreerida. See ei ole eetikakoodeksi rikkumine, sest Siim ei ole täisväärtuslik ajakirjanik niikuinii.
2.Kui oled Siimu kolleeg, siis temaga kokku puutudes küsi talt: Miks sind, sitta, peetakse?

Ajakirjanik PR-iks

Maa- ja rahandusmees, tulevane europarlamendi saadik Ivari Padar palkas endale uueks nõunikuks Postimehe ajakirjaniku Kai Kalamehe. Kai on kindlasti meeldiv inimene ja tubli keskpärane ajakirjanik, aga sotside käik on pehmelt öeldes rumal.
Kust tuleneb arusaam, et ajakirjanik on edukas ka PR-töös? Eriti veel ajakirjanik, kes on oma tööd juba pikki aastaid teinud? Lootus, et palgates ajakirjaniku vabanetakse tüütust tülitajast, on lühinägelik. Asemele tuleb uus ja hullem, kellega on uuesti vaja suhted sisse töötada.
Tõsi, ajakirjanik oskab teha ilusaid pressiteateid, mis meeldivad tema ekskolleegidele. Ja tekibki arusaam - näed kui head tööd teeb. See arusaam on kohane muidugi neile põmmpeadele, kes PR-i taga ainult pressiteateid näevad.
Praegusel raskel ajal on rahandusministrile vaja spetsialisti, mitte "uusi väljakutseid otsivat" kanatädi. On vaja kogemustega inimest, kes oskab kriisis töötada. Inimest, kes tunneb rahandust ja PR-i. Kusjuures, selliseid persoone on rahandusministeeriumis varem töötanud, otsigem nende seast.
Põhihäda on siiski see, et pika tindikeppari karjääriga inimene ei saa ega hakkagi aru saama, keda ja mida ta esindab. Ta ei suuda rollist välja tulla. Ümberkehastumine pole niisama lihtne. Eesmärgiks pole enam rahva tahe, vaid ministri ja partei oma.
Heaks näiteks on riigikontrolli pressiesindaja, kes endiselt otsib sensatsiooni, mitte ei seisa riiklike huvide eest.
Sotsid pole oma PR-iga siiani säranud. Küllap nad soosivadki tuhmust ja keskpärasust. Ja kui asi tõsiseks läheb, siis on neil sahvrist võtta Rumm.

Energiakeenjused

Eesti energeetika au ja uhkus Eesti Energia oli omal ajal ka PR-lipulaev. Või vähemalt oli tegemist viisaka ettevõttega, kellega sai mõistlikult suhelda. Omaaegne pressiesindaja Riina Vändre valiti ajakirjanike poolt isegi kaks korda aasta parimaks pressiesindajaks.
EE suurem avalikkuse tähelepanu tuli siis, kui hakati hooplema Leedu jaotusfirma ostmisega, sooviga saada endale 2 miljonit klienti, hakata kaevandama Jordaanias põlevkivi jne. Võib-olla oldi liiga ambitsioonikad, aga unistama ju peab.
Nüüd on aga EE PR pehmelt öeldes tuhm nagu läbipõlenud pirn. Kõik tegijad on sealt lahkunud, avalikkusega suhtlevad rosina-ajudega tütarlapsed, ettevõtte on ennast kookonisse tõmmanud. Milles asi?
Kas see on ettevõtte (mis kuulub muide riigile ehk rahvale) uus poliitika, et avalikkust peab kottima? Kas nad ei suuda enam omaaegseid megaprojekte manageerida ja hoiavad seetõttu ennast tagasi? Sisuliselt algab PR juhtkonnast ja see on juhtkonna otsustada, mis sõnumeid ta laseb rosina-ajudel välja saata.
Sisuliselt on Eesti Energiast saanud stalinistlik ettevõte, kus valitseb hirm, paranoilisus ja tsensuur. Kahju.

Vabalinn Tallinn

Tallinn on vana linn, auväärne linn, aga mitte piisavalt moodne. Linna on proovinud uuendada jumala juhtimise all moodne mees Linnar Priimägi virtuaalselt ja pätikari möödunud aastal füüsiliselt. Aga linnapilt ei tiku paranema. Sestap on linnavalitsus otsustanud oma väljaandes eeskujuks teha linna hävitamise vandenõus kohtus süüdistatava tegelase, kes muidu tulevast aastast oma õhutustegevust vaid murtud puu asendis kambrikaaslastele võiks suunata:
http://pealinn.tallinn.ee/?action=news&nid=4106&lang=3
Hea linnakodaniku mulluseid ja tänavusi tempe kuvab Youtube:

Geeniused

Sel nädalal saime kuulda kahest uuest geniaalsest strateegilise PR tegijast. Nad ei ole nii tuntud kui PR nõustajad Liis Lass või Inno ja Irja, aga teleruumis kõlavad nemadki. Riigile ja venelastele on nõu asunud andma idaäridest leiba teeniv aususe apoteoos Tiit Vähi ja ühiskonna konsolideerija, kelle põhiargumendiks isiklik kenadus, ehk Eesti Vabariigi minister Urve Palo. Mõlemad on välja käinud raha ja ideid, et Eesti ja Venemaa, eestlased ja venelased oleks sõbrad.
Tiit Vähi idee on: nui neljaks, Eesti sõlmigu piirilepe Venemaaga mistahes järeleandmiste hinnaga ning tõeline sõprus algab. Meeldetuletuseks Vähile: Leedu sõlmis piirileppe 1997 ja Läti tänavu, tulemus: paar kuud enne lepingu sõlmimist neid riike Vene riigimeedia ei sõimanud, kohe pärast lepingu sõlmimist algas needmine ning majanduslik ahistamine taas. Niisiis: see, mis Vähi ette paneb, ei ole mitte mõistuse, vaid odava inimese taskut venitava odavneva rubla hääl.
Urve Palo idee on: räägi tiblaga. Selleks, et eelarveaasta lõpus tiblaga trehvata, on Palo-plika käima lükanud mitu kampaaniat a 1 miljon krooni. Saade Meie Euroopas, plakatikampaania „Kõik erinevad” ja Putini isiklike nõunike käitatavas kanalis Pervõi Baltiiski Kanal eetriaja kinnimaksmine. Kui kaks esimest on lihtsalt rahapõletamine, siis kolmandat kampaaniat võiks kirjeldada sõjaeelses võtmes. See on sama, kui detsembrimässu korraldajatele anda isetegevustoetust, et riigikukukatamise üleskutsetega lendlehti ikka jõuaks trükkida ning nende nurgas ka EW logo oleks.
Kui Samsung ostaks Nokia siselehes reklaamipinda, siis on ette teada, et reklaam on mõttetu, sest see tambitaks ülejäänud kontendis pulbriks; iga argumenti vaetaks ning väänataks. Turundusosakonna mees, kes ideega „aga seda loevad ju mobiiltelefonihuvilised!” välja tuleks, läheks koju hundipassi, puuduva hamba ning sinise silmaga. Kahjuks on Palo ja sõprade latt tera madalamal.
Palo strateegiline nõustaja ning nõustamise tase on vaadeldav siin:

PR-skeem

Kallid meediasõbrad, täna joonistame skeemi!

Peab tunnistama, et see on mõnevõrra lihtsam, kui te olete näinud (üli)koolis tahvlile joonistatuna või mõnes targas raamatus, aga kinnitame, et see skeem on absoluutselt kõige pädevam! Võtsime aluseks Tallinna linnavalitsuse poolt kasutatava joonise.

Siinjuures mõned teesid, kuidas asi toimib:

• palka PR-i vähemalt 30 inimest, kel puudub igasugune tahe või oskus ise mõelda;


• käsi neil iga päev kirjutada vähemalt 10 positiivset pressiteadet;


• ära luba neil vastata ajakirjanike küsimustele;
  
• kui siiski peab päringule vastama, uputa see bürokraatiasse;


• absoluutse tõe monopol on jumalal (vt skeemi);


• eelda, et mass on loll (mis on ka tõsi);


• valeta, häma, moonuta tõde, demagoogitse, sõima, varja jne;


• aita jumalal ja tema apostlitel leida osav skeem, kuidas võtta altkäemaksu;


• tee kõik, et sinu SÕNUM jõuaks igale poole;
  
• tee oma ajalehed, tooda telesaateid jne;
  
• või veel parem: asuta oma meediakontsern ja pane talle nimeks näiteks Kalev!
  

Nüüd siis skeem:

SEB ja EMT juhtumid

Neljapäeval teatas SEB Pank, et hüvitab Likviidsusfondi investoritele osakuhinna ümberhindlusest tekkinud kahju. Lihtsamalt öeldes: pank tegi varem otsuse, et seoses ülemaailmse raske majandusolukorraga võetakse klientidelt osa raha käest ja pärast, kui kisa läks väga suureks, anti raha tagasi.
Umbes sarnase asjaga sai mõni aeg tagasi hakkama EMT. Alguses teatas mobiilifirma, et minnakse üle minutipõhisele (ehk kallimale) kõnehinna arvestusele ja hiljem, kui samuti kära liiga suureks paisus, muudeti otsus tagasi.
Tegelikult on need juhtumid väga sarnased. Esiteks: mõlemad (valed) otsused tehti emafirmade ehk Skandinaavia omanike poolt. Teiseks: mõlema otsuse puhul ei arvestatud piisavalt avaliku arvamusega. Kolmandaks: otsusega kaasnes nii rahaline kui moraalne kahju. Neljandaks: jama pidid kinni tampima kohalikud juhid.

PR-blogi ei kahtle - mõlema ettevõtte pressijuhid (vastavalt siis Silver Vohu ja Kaja Pino) on piisavalt professionaalid, et teavitada juhtkonda, et tegemist on äärmiselt halbade otsustega. Kuid tõenäoliselt jäid nende mõlema käed lühikeseks, et otsuseid takistada. Raskemates olukordades kipuvad tippjuhid PRi unustama ja antud juhtumitel käis otsustamine üldse üle eestlaste peade. Vähemalt SEB juhtumi puhul.

Järeldus. Hoolimata näiliselt sõbralikust suhtumisest peavad Skandinaavia ettevõtted Eestit endiselt porilombiks, kus aegajalt peab käima oma punaste potikutega sees trampimas. Nad on rahul senikaua kui kasumi marginaal on kõrge, ja kui tekib raske hetk, sõidetakse haledalt sisse. Peame valmis olema selleks, et kui see on neile kasulik, lasevad Skandinaavia omanikud siinse äri põhja. Esimesed ohvrid on tegelikult juba olemas.

Moraal. Kui küsimus on suures papis, siis PRi enam ei pruugi eksisteerida. Jääb vaid põlevad silmad ja rahanumber. Otsused pole enam adekvaatsed.

PR-tuhkatriinulugu

Neiu Y õppis gümnaasiumis peamiselt viitele. Vaid matemaatika valmistas tema blondide kiharate all olevale pisikesele peakesele raskusi. Kuid ripsmeid pilgutades ja huuli prunti surudes lahenes ka see.
Neiu Y teadis, et tahab saada suhtekorraldajaks. Sest suhtekorralda on väga tähtis inimene. Ta astus Tartu Ülikooli sooviga saada targaks. Ta pani kirja (ja katsus meelde jätta) kõik maailma tarkused, mis temasse alma materis ette paisati. Ja fundamentaalne kindlus kattis teda, nagu katab asfaltbetoon maanteed. Ta teadis, et temast saab paegi tähtis inimene, juht ja võib-olla ka samasugune guru, nagu tema eeskuju ja õpetaja Aune.
Õpetaja Aune oli talle rääkinud lahti kõik maailma PR-saladused, mis eales on kirja pandud või tehtud. Y teadis, et temast saab "organisatsiooni ja avalikkuse vahendaja" ehk Tähtis Inimene. Temast saab juht ja otsustaja. Ta oli valgustatu.
Ülikool lõppes. Aga ees ootas töö riigiametis. Mis saab olla veel parem, kui kogemuste omandamine riigi kulul, enne, kui tuleb karjäär rahvusvahelises korporatsioonis. Y oli tragi ja meeldis vesihallis ülikonnas riigiameti meestele. Ta vastas hoolsalt ajakirjanike päringutele, võttis sõna koosolekutel (rõhutades, et tähtis on avatus), ei hilinenud kunagi ja meikis end tagasihoidlikult. Ja veel suurem kindlus langes tema peale.
Ei läinud kaua, kui Y sai pakkumise. See oli Pakkumine, millest oli talle ülikoolis räägitud. See oli Pakkumine, mis viis ta kõrgliigasse, absoluutsesse tippu. Ta ei olnud enam pelgalt neiu Y, vaid Keegi Y.
Ta käis väga tähtaste inimestega lõunal. Tal oli iga asja kohta oma arvamus. Ta teadis alati ja täpselt, mida peab tegema. Ta pidas kriisi enda jaoks jõukohaseks väljakutseks. Ajakirjanikud olid tema jaoks putukad, keda tappa ei saanud, aga võis mürgiga pritsida. Ta oli strateeg, otsustaja, liider.
Ja see kõik ei juhtunud seitsme maa ja mere taga, vaid siinsamas meie kõrval. Ja kui neiu Y surnud ei ole, elab ta õnnelikult tänapäevalgi.

Tööbörs

Õpetus PR-spetsialisti iseloomustuse mõistmiseks:

• hea suhtleja – kulutab palju aega telefonitoru otsas rippudes
• keskmine töötaja – mitte eriti nutikas
• erakordsete oskustega – ei ole veel suurema jamaga hakkama saanud
• töö on tema esimene eelistus – Liiga kole, et keegi ta kohtama kutsuks
• ühiskondlikult aktiivne – joob palju
• pere on ühiskondlikult aktiivne – mees joob ka
• iseseisva töö võime – keegi ei tea, mida ta teeb
• kiire mõtlemisega – pakub usutavaid vabandusi
• kaalutleva mõtlemisega – ei suuda otsustada
• kasutab keerulistes olukordades loogikat – leiab kellegi, kes töö ära teeb
• hea eneseväljendusoskusega – räägib eesti keelt
• terane detailide märkaja – tähenärija
• juhtimisomadustega – pikk
• tähelepanuväärselt hea olukordade hindaja – õnneseen
• hästiarenenud huumorimeelega – teab palju nilbeid nalju
• karjäärile suunatud – lööb alati kolleegile noa selga
• väga lojaalne – ei leia mujal tööd

Hea personalijuht! Kui koostad PR-spetsialisti otsimise kuulutust CV-online’i, siis mõtle nõuete kirjapanekul eelnevale!

PR - sisu või vorm?

Meie kõigi poolt armastatud Molekul võttis täna lõpuks käsile ametnike tiibade kärpimise. Kiitus talle! Millepärast peakski kaitseministeeriumi solitääritibi saama pikema puhkuse kui palehigis rabelev ukraina külaliskeevitaja, erootiline massöör või Kalev Meedia reporter?!

Pärisametnikeks loeb juristide ministeeriumis valminud uus avaliku teenistuse seadus kõik juristid ja abiteenistujateks ehk neegriteks riigiasutuste IT-spetsialistid, sekretärid ja suhtekorraldajad. Kuna see blogi räägib meediast ja PR-st, siis viimase seltskonna üle ongi siinkohal mõnus mõtelda.

Niisiis – kas PR-tegelased on avaliku võimu teostajad või selle abistajad?

Kui kommunikatsioon on juhtimisvahend nagu tarkades organisatsioonides, on suhtekorraldaja põhitegija. Organisatsiooni rolli mõistev, sihtgrupi vajadusi arvestav ning meediat riigiga lepitada oskav kommunikatsioon on eelduseks, et iga asja ei pea seadusesse kirjutama. Riik toimib ise: kodanik saab sõna sekka öelda, meedia ei küta asjata paanikat ja organisatsiooni sees hoitakse ära halvasti haisevad otsused. Sellisel puhul on abitööliseks komakoinar jurist, kes asutuse kommunikatsiooniliselt õigeid otsuseid põhjendab ja parimaid tegutsemisviise uuteks otsusteks vormistab. Avalikku võimu teostab asutuse juht meediaajastule kohaselt pigem kommunikatsiooni kui koma toel.

Kui aga suhtekorraldaja on saabas, keda olulistest otsustest eemal hoitakse, sest ta ei saa aru või ei vääri usaldust, on organisatsioon piltlikult pimedas kurrustuses. Sellist suhtekorraldajat, kes vaid vastuvõetud otsuseid suudab maja mööda taga otsides välja selgitada ja neid siis kolme päeva pärast temast paremini informeeritud ajakirjanikule edastada, ei ole üldse tarvis. Sellist asendab avalik dokumendiregister ja kodulehekülg.

Gigaguru

Kes on Eesti kõigi aegade suurim suhtekorraldusguru? Mõni teaduskauge inimene võib arvata, et selleks on kolme isamaakõnega eesti rahva olemuse, tema maailma- ja ajalootaju senipüsival viisil paika pannud Carl Robert Jakobson. Mõni väheinformeeritu peab selleks ehk Hannes Rummi, kes rahva meele pooleteise aastaga tagurpidi pööras ja Euroopa Liidu poolt käekõrval hääletama viis. Ei ole see ka IDEA-meeskond, kes alati pekstud ja kõigi vihatud Keskerakonna uskumatuid valimistulemusi välja võlub.

Eesti Suhtekorralduse Ema on suhtekorraldajate liidu looja, suhtekorralduse eetikakoodeksi looja, EUPRERA rahvuslik esindaja, Kommunikatsioonikoolitajate Liidu president, rahvusvahelise suhtekorraldajate liidu liige, rahvusvahelise kommunikatsiooni assotsiatsiooni liige ja suhtekorraldushiiu Past ja Partnerid juhatuse esimees. Filosoofiadoktori kraad välismaa ülikoolist, kes oodatud igale konverentsile. Just Aune Pasti visiitkaardil oli Eestis esimesena sõnad „Public Relations“. Väike samm Aunele, suur inimkonnale.

Seda kõike teab igaüks, kes guruga ise kokku puutunud. Kuulanud tema loenguid ülikoolis või etteasteid kohvitavates ümarlaudades. Aukartustäratav aktiivsus. Tähelepanuväärne taiplikkus. Sõnulseletamatu stiilsus. Ülejäänud suhtekorraldusmaailm on kui virvatulukesed, mis selle päikese kõrval võiksid vabalt nägemata jääda.

Aga vägisi kipuvad keelele paar küsimust:

1. Mida siis Aune loengutest ülikoolis uut teada sai?
2. Millised on Aune enese saavutused PR-vallas?
3. Millised on Aune teaduslikud saavutused?

Hmm. Mõtleme…

1. Õppejõud Aune. Mitte ei tule meelde. Üks tädi käis ja jutustas kuidas ta välismaal käis ja kuidas üldse kõik tema arvamust teada tahavad. Aga mis see point oli… Vaatame üle tema raamatud. Aune Past on viljakas inimlähedaste suhtekorraldusteoreetiliste käsitluste autor. Ta on kirjutanud raamatu žanris pastiche Juhtimine ja suhtekorraldus, kus üks tüdruk ei saa ning palju ingliskeelseid toortõlgitud mõisteid, millest ühtset pilti kokku ei saa.

2. Praktik Aune. EasyJet? Ühiskondliku Leppe Sihtasutus? Ei mäleta, et neist midagi säravat kuulda oleks olnud. Ei ole just eriti tippmainega nähtused Eestis. Aga see on tegelikult elegantne pr-kavalus, et klientidest midagi lugeda ei saa. Kuidas siis meister tegutseb? Vaatame üht tema pressiteadet:

Rotary piirkonnakonverents toimub Eestis
19.09.2007

21.-23. septembril 2007 toimub Tartus Rotary 1420 piirkonna konverents. Piirkond 1420 on üks rahvusvahelisse Rotary organisatsiooni kuuluvast kuuest Soome ja Eesti piirkonnast. Piirkonda kuulub 59 Lõuna-Soome klubi ja 14 Eesti klubi kokku üle 3300 rotariaaniga. (http://www.rotary.fi/1420/)

Rotary ( http://www.rotary.org/ ) on ülemaailmne organisatsioon, mis ühendab ettevõtlusjuhte ja spetsialiste kõigilt erialadelt et pühenduda ühiskonna teenimisele. Maailma enam kui 200 maa kokku enam kui 32 000 klubi liikmete arv on pea võrdne Eesti elanike arvuga. Eestis loodi esimene Rotary klubi 1929. aastal Tallinnas. Kõige lühema ajalooga on 2004. aastal asutatud ja maailmaski suhteliselt ainulaadne ainult naisliikmetest koosnev Tartu Hansa Rotary Klubi. (http://www.rotary.ee/)

Tartus toimuvast piirkonnakonverentsist võtab osa Rotary International eriesindaja Ray M. Burman, Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip ja üle 300 delegaadi.

Konverentsi eesmärk on analüüsida Rotary 1240 piirkonna tegevust selle aasta deviisi Rotary hoiab ja hoolib (Rotary shares) kohaselt. Rahvusvahelise Rotary toetusel on piirkonna klubid toetanud Eestis Maarja küla, Tartu Pimedate kooli arvutiklassi loomist, Rapla ja Viljandi muusikakoole, abi on saanud mitmed terviseprojektid.

Rotary piirkonna 1420 kuberner 2007-2008 on Hans Sittnikow, kes põhjendab, miks nii oluline konverents Eestis korraldatakse. "6Rotary liikumine oli keelatud siin 50 aastat. Peale 1991. aastat on Rotary tagasi Eestimaal. Arenemine on väga kiire. Täna on Eestis 14 klubi. Eestimaal on Rotary International teinud heategevust üle 1.000.000 USD eest.

Rohkem infot http://www.rotary.ee/

Kõneisik Hans Sittnikow
+358 (0) 9448992
hans@sittnikow.com

Aune Past
Tartu Hansa Rotary sekretär 2007-2008
aune@suhtekorraldus.ee
Aune.Past@ut.ee

Õppige, tainapead! Vaat niimoodi järjestatakse uudisväärtuslik põhisõnum ja nõndaviisi paigutatakse taust. Just nõnda kasutatakse tsitaati ja võõrkeelseid selgitusi. Küll meistrid juba teavad, et õigekirjakontroll on amatööridele.

3. Teadlane Aune. Aunel on oma meeter – imagomeeter. (Kaitstud kaubamärk). Selle Osgoodi semantilise diferentsiaali lihtsustatud versiooni abil saab teada, kas asi on kõva ja hea või pehme ja märg. Mis selle teadmisega ette võtta, on igaühe enda asi. Üliõpilastele kohustuslik, teistele kalli raha eest kasutatav.

Aune on kirjutanud ka teoreetilise sissejuhatuse Äripäeva suhtekorralduse käsiraamatusse. Mõned pisiapsakad ehk on (nagu see, et Potjomkini külasid tegelikult ei eksisteerinud ja propaganda mõiste sai halva tähenduse ammu enne Goebbelsit ja et Goebbelsil ühest propaganda definitsiooni ei olnudki ja et meedia liikumapanevaks jõuks ei ole nälg positiivse info järele ja et ... ah mis sellest. Tõsistel tegijatel ikka juhtub)

Kurb on näha, et Linkedini kontol tahab teda tunda ainult üks inimene. Aga Sina, kallis suhtekorraldusteenuse tellija, ära sellest heitu. Mõtle kui kõva suhtekorraldust on teinud Aune iseendale. Telli Past ja XXXXXX* kõik!

Vaata: http://aunepast.wordpress.com/

* imagomeetriga(TM) mõõdetud imagokandja, mida iseloomustavad märg, pehme, soe.

Ülistamisest

Täna kõneleme sellest, miks suure osa ilmarahva arvates PR siia maailma üldse loodud on. Räägime kiidulaulude laulmisest ja kiidukõnede kirjutamisest.

Kõigepealt tuunime meelolu. Selleks pakub meile suurepärase, enneolematu, ainulaadselt kirgastava kogemuse ajakirjanik-mõtteheeros Oksana Tandit oma kirjutisega jumaldatud bossist: http://www.kalev.ee/est/?news=957436.

Klassikalises retoorikas nimetatakse sellist ülivormides epiteetidest kubisevat kõnepruuki aasia stiiliks. Selline vahutamine on omane ka tänapäeva maailma rätipeadele ja nende hingesugulastele. Sellist asja usutakse, kui see pärineb mõne näivalt mitteseotud ajakirjaniku sulest ja tegemist on juba tuntud inimesega. Aga täiesti tõsiselt ei võta seda vast nemadki.
Mõnigi nartsissistlik direktor on endale suhtekorraldustibi just seepärast palganud, et märgades unenägudes endast sarnast artiklit Kroonika veergudel ilmutada ihkab.

On tõsilugu, et juhist teatakse karja, firmajuhist kompaniid. Lame läbinähtavalt tellitud kiitus aga madaldab inimest. Tõenäoliselt ei teadnud keegi varem, kes on Oksana Tandit ja tegelikult teadis vaid väike osa eesti rahvast, kes on Alar Pink. Nüüd arvab igaüks, kel pea sees enamat kui kõrvu kolba külge kinnitav niit: tegemist on idiootidega.

Positiivse isikuloo saamise retsept:
1. kirjuta paar arvamuslugu päevakajalisel teemal Äripäeva, Postimehesse ja EPL-i
2. jälgi uudiseid, paku teema puhul, mis haakub, online-väljannetele bossi kommentaari andma
3. leia mõni haruldasem veidrus, millega boss silma torkab või soovita talle mõnd sellist
4. suuna tüüp seltskonnaüritustele, kus käib meedia ja las räägib igaühele oma lollist hobist
5. skänni Eesti ja rahvusvahelisi konkursse, kus firma või boss kandideerima panna ja korralda hääletamist
6. löö trummi konkursil kandideerimise teemal (tõenäoline favoriit), valmistu kaotuseks, kus positiivsed omadused uuesti üles saab lugeda; sebi võidu korral intervjuud
7. võta vastu Laupäeva, Arteri, Kroonika vmt saastalehe isikuloo pakkumine, mille said ajakirjanikuga tina pannes
(Retsept kehtib, kui boss ega sa ise tegelikult idioodid ei ole)

Ajakirjanikele

Noh tindininad, teile ka midagi.
Ärge kasutage Tiit Vähit kui arvamusliidrit, eksperti eelarveküsimustes või poliitilise hinnangu andmisel.
Miks? Kaks põhilist põhjust:
1. Ta on pätt (lugege vanu lugusid Koonderakonnast ja sellest, kuidas Vähi rikkaks sai).
2. Tema ärihuvid on vastupidised Eesti riigi huvidele.

Oled SINA parem?

Keskmiselt kord kuus saadab pressiteate Arnold Oksmaa. Iga pressiesindaja (st, et kõik need, kes on ametinimetuse või oma arusaamise järgi pressiesindajad, pr-juhid vms) peaks hoolikalt selle teate läbi lugema, ja endalt küsima, kas ma suudan parema teate teha? Mõtle hoolikalt, jälgi struktuuri, oskust oma sõnumit edastada jne. Kui sinu teade on sitem, siis otsi uus väljakutse, näiteks Kreenholmis õmblejana või MuPo-s piletikontrolörina. Võid minna ka Hamburgi Reeperbahnile persega raha teenima. Sest PR-i sa ei sobi.

Ja lisatud ka viimane Arnoldi teade (kirjapilt muutmata):

Poplaulja Arnold Oksmaa (29) teatas vastulauseks läinud nädala Anu Saagimi artiklile täna, et kasutas enda promomiseks Anu Saagimi nime all mailiaadressi, kuid ei teinud Anu Saagimi kontot rahvusvahelisele Orkut.Com portaali.
Jah, anusaagim(ät)hotmail.com mail oli vaba, ning kui mu karjäär oli Eestis lendavas hoos, siis vajasin kuulsaimat nime nagu näiteks Anu Saagim, et promoda meediale enda tegemisi, tunnistab Oksmaa.
Oi, seda e-maili aadressi mul enam ei ole, isegi pole paar aastat seda kasutanud, lausub skandaalne poplaulja.
Anu Saagimi vahetas laulupoiss aga välja, ning on internetis suhtlust alustanud megakauni Liis Lassiga, kellele ta poolehoidu on avaldanud tänu Vändra Aveli kaitsmiseks, vallaltleb Arnold Oksmaa.
Esimene kiri Liis Lassilt oli armas ja toetav, ning neiu palus Arnoldil ettevaatlikum olla, sest meedia on ettearvamatu ja tihti pahatahtlik.
Uue aasta algul on oodatud Arnold Oksmaa fotosessioonile Eesti, kuna keegi Hr. Salapärane on huvitatud lauljast pilte tegema, nii seda sees ruumides kui vanalinnas Tallinnas.

Statistika

90 protsenti Eesti pressiesindajatest on tainapead. Seega: 90-protsendise tõenäosusega oled ka sina tainapea.

Täna teeme pressiteadet

Alustame ABC-st. Kõige lihtsam asi on pressiteade. Pressiteade koostatakse siis, kui on midagi paljudele väljaannetele öelda. Kas sul on midagi öelda, seda otsustab ajakirjanik, kes pressiteadet loeb. Ajakirjanik saab päevas sadakond pressiteadet ja enamus neist on rämps. Isegi kui sündmus on uudisväärtuslik, jääb see pigem kajastamata, kui pressiteade on halvasti kirjutatud. Laisk ajakirjanik sitas väljaandes võib pressiteate üksühele uudiseks kopeerida. See on sinu võimalus – sõnum muutmata kujul massideni. Aga selleks peab olema pressiteade kirjutatud nagu uudis.

Õppetund 1. Enne, kui hakkad pressiteadet kirjutama (nagu tavaliselt), mõtle, miks see peaks ajakirjanikule huvi pakkuma.

Kirjuta üles uudisväärtuse kriteeriumid ja kleebi endale seina peale. Vaata neid enne ja pärast pressiteate kirjutamist. Uudisväärtuse kriteeriumid on:
1.Värskus – asi peab olema toimunud täna, soovitavalt lähitunni jooksul. Ole kärme!
2.Geograafiline lähedus – asi peab olema toimunud Eestis, kohalikele kanalitele – nende või naaberpiirkonnas.
3.Emotsionaalne lähedus – teema peab meile hingeliselt korda minema. Otsi emotsiooni!
4.Päevakajalisus – sellest teemast räägitakse. Võimalusel seo mingi uudistes juba kedratava teemaga
5.Erakordsus – sellist asja iga päev ei juhtu. Too see alguses välja!
6.Konfliktsus – mingi vastuolu peab sees olema – inimene ja inimene, inimene ja loodus, inimene ja masin, vana ja uus. Too see välja!
7.Mõjukus – asi peab paljude inimeste elu puudutama. Otsi välja, miks see meile korda peaks minema!
8.Prominentsus – on sul mõni staar? Tee ta asjaosaliseks!

Vaatame nüüd ühte pressiteadet.

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
15. september 2008

Minister selgitas Eesti Keskkonnaühenduste Kojale haldusalas kavandatavaid muudatusi

See on pealkiri. Kõige tähtsam rida. Selle panid sa kirja aadressireale. (Tubli! Mõni kirjutab sellele reale „pressiteade“. Selle peale elavneb muidugi iga ajakirjanik – ohhoo! Või pressiteade tulnud…) Sa ju tahad, et su mõte jõuaks ajakirjaniku poolt väntsutamata lugejani. Miks siis juba pealkiri selline sai, et ajakirjanik seda igal juhul muutma peab hakkama. Tegelikult sa ju ei kujuta sellist pealkirja postimees.ee uudistevoos ette. Minister – mis minister? Selgitas kuskil toimuvaid muudatusi kellelegi – mis muutus, mis on uut? Ei tea enamik lehelugejaid, mis loom see “haldusala“ on, mida nüüd muudetakse. Arva ära, kas ajakirjanik teab. Ja mida see ebamäärane minister (üks paljudest) siis pealkirja sõnutsi tegi – „selgitas muudatusi“. Milline peaks olema selle ministri kuvand – sellele mõtlesid? Minister on kellegagi kõnelemata mingi valmis asja välja haudunud, mis on nii segane, et keegi aru ei saa ja seda tuleb selgitada. Minister on nagu mingi ametnik, kes tüütutele aktivistidele peab midagi selgitama, sest ilmselt asi tunduks neile muidu mäda. Keskkonnaühenduste Koda on loomulikult Eesti oma ja ei ole asi iseeneses – see on mittetulundusühingute katus. Niisiis – et pealkiri oleks lühem – „Eesti Keskkonnaühenduste Koja“ asemel oleks vabalt võinud olla – „keskkonnaühendustele“.

Õppetund 2. Pealkiri olgu lühike, lihtne ja öelgu, mis uut või suurt!

Täna, 15. septembril kohtus keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) esindajatega, et tutvustada neile ministeeriumi ja selle haldusala ümberkorralduste plaane.

Juhtlõik ehk laiendatud pealkiri. 5W-d – Who, Where, When, What, Why. Ega võrreldes pealkirjaga midagi uut teada ei saa. Mida ja miks jäävad hämarusse.
Juhtlõik on see, mille lugemise järel enamasti otsustatakse, kas asjast saab uudis. Siin peab point sees olema.

Õppetund 3. Kirjuta selline juhtlõik, milles kogu lugu sees on.

„Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on käimas protsess, mille eesmärk on oluliselt parandada keskkonnahaldust,“ ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. „Täna sai Eesti Keskkonnaühenduste Kojale neid erinevaid probleemkohti ja lahendusvõimalusi ka tutvustatud,“ lisas ta.

Tsitaat. Muidugi. See korjatakse üles ka, kui on hea. Tsitaadi asemel on alati parem pakkuda asjahuvilistele kanalitele eksklusiivintervjuud, aga kui ministril aega ei ole, siis kõlbab tsitaat panna küll. Aga missugune tsitaat. Kui see minister on selline tainapea, et soundbyte-i ei suuda anda, siis pane ise ministri mõtted kirja, kooskõlasta ja anna tuld. „Käimas on protsess, mille eesmärk on parandada“ – my ass. Räägi asjast. Soovitavalt – räägi kujundlikult, võrdle millegagi, millest inimesed aru saavad. Võrdle looduse, tavaelu, ajaloo või millega iganes, aga kujund peab lambi põlema lööma. Kantseliit on big NO-NO.

Õppetund 4. Tsitaat rääkigu asjast ja olgu kujundlik.

Ministri sõnul on täna Keskkonnaministeeriumil igas maakonnas mitu esindajat: Riiklik Looduskaitsekeskus, keskkonnateenistus, Keskkonnainspektsioon. Inimeste jaoks on kogu keskkonnakorraldus keeruline ja koormav. „Kas keskkonnaküsimuste lahendamine ei võiks
lihtsam olla? Lahenduste otsimiseks algatasime kogu keskkonnakonnahalduse seisukorra analüüsimise,“ ütles keskkonnaminister.

Teine tsitaat (alles kolmas lõik!) annab mingit aimu, millest üldse jutt käib, aga sedagi segases sõnastuses. „Inimeste jaoks on keskkonnakorraldus koormav, lahenduste algatuseks algatasime seisukorra analüüsimise.“ Nii ütlegi – keskkonnakorraldusega tegeleb palju erinevaid ameteid, nende ülesanded on segased, osaliselt kattuvad ja vaja oleks koomale tõmmata. Kui äkki oled viimasel ajal lehte lugenud, siis igasugune koomaletõmbamine on päevakajaline – sellest oleks võinudki alustada ehk pealkirjas sellest kirjutada.

Kuigi ümberkorraldused puudutavad peamiselt erinevaid keskkonnasaaste piiramisega seotud valdkondi (nt vesi, jäätmed, välisõhk), on seni enam avalikkuse tähelepanu pälvinud looduskaitsega seonduv. Ka tänasel kohtumisel esitati ministrile küsimusi peamiselt loodusekaitse valdkonnast. „Seadsime ülesandeks selgelt piiritleda looduskaitse strateegiline ehk ideoloogiline juhtimine ja korralduslik pool. Täna kavatseme koondada ühte asutusse looduskaitsekeskuse ning maakondlike keskkonnateenistuste selle osa, kes langetab sisulisi looduskaitselisi otsuseid ja juhib looduskaitse korraldust. Looduses tehtavate praktiliste tööde kohustuse võiks panna Riigimetsa Majandamise Keskusele, kes hakkaks hooldama kõiki riigimaadel asuvaid puhkekohti ja matkaradu,“ selgitas minister Tamkivi EKO esindajatele ümberkorralduste põhjuseid.

Alles siin saame teada, mida ümber korraldatakse. Jäta meelde – uus on eespool, vana on tagapool ehk taust. Jutt ja kommentaar ei lähe paraku kokku. Mida kavatsetakse teha ei ole põhjus, vaid plaan ise.

Õppetund 5. Räägi asjast juba alguses.

Otsuse, kuidas ümberkorraldused täpselt ellu viia ja edasi minna, soovib keskkonnaminister langetada septembri lõpuks. „Uus eelarveaasta hakkab juba 1. jaanuarist, seega on tähtis teha see otsus ära juba nüüd, et jaanuarist saaks vajalike muudatustega algust teha,“ märkis
minister.

No kurat – igat tausta ei pea ministri suhu panema. Rohkem kui kaks tsitaati ühes pressiteates on ilmne liialdus. Selleks ei ole vaja ministri poliitlist steitmenti, et teada saada nagu eelarveaasta 1. jaanuarist algaks. Allika suust peavad tulema ainult pärlid, mitte utilitaarne ila. Kirjuta see ise taustaks ja lühemaks.

Õppetund 6. Ära pinguta tsitaatidega üle.

Keskkonnaministri sõnul on praeguse Keskkonnaministeeriumi haldusala asutuste tööde vahel palju dubleerimist, tihtipeale on töökorraldus ja selle kvaliteet maakondades ka erineval tasemel. „Ümberkorralduste osas on haldusala tegevusi analüüsinud töögrupp välja pakkunud mitmeid alternatiive, millega ka EKO esindajad tutvunud on,“ ütles Tamkivi lisades, et loodab tänase kohtumise järel peatselt ka EKO-de seisukohti ümberkorralduste põhimõtteliste valikute osas kuulda.

Jälle on ministri tsitaat üleliigne.
Mida tahad saavutada – kas tahad, et rahvas teaks ja arutaks nende erinevate alternatiivide üle (siis avalikusta need ja soovitavalt juhtlõigus alates radikaalsematest ehk uudisväärtuslikematest) või ära kirjuta neist üldse. On mitmeid alternatiive on mõttetu – kui ise ei tea, ära tee pressiteadet – korralda intervjuu kellegagi, kes teab. Üldiselt peaks selliste kohtumiste juures, millest avalikkust kavatsetakse teavitada, alati pressiesindaja ise kohal olema, sest:
1. Nii ta saab asjast aru
2. Nii ta saab oskab ette näha, millised meediariskid teemaga kaasnevad
3. Nii ta saab paremaid tsitaate
4. Nii on tal võimalik täiendavatele pärimistele poolepäevase viiteajata vastata

Õppetund 7. Ole ise kohal, kui otsustatakse ja tehakse.

Keskkonnaministeeriumi kodulehel saab ümberkorralduste kohta infot siit: http://www.envir.ee/1079671.

Väga hea, et lisalugemine üleval on. Oleksid võinud ka seda ise lugeda, oleks huvipakkuvama pressiteate saanud.

Õppetund 8. Võimalusel olgu alati taust valmis.

Lisainfo:
Rita Annus,
Keskkonnaministeeriumi kantsler
626 2998, 505 3082

Brita Merisalu,
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851
brita.merisalu@envir.ee


Oiooioi. Loomulikult oma kontaktid tuleb anda, aga mida see kantsleri mobiilinumber siin teeb. Sa tõesti loodad, et keegi sellel teemal enam edaspidi sinu kaudu infot otsib – nüüd hakatakse otse kantslerile helistama ja infovoog on sinu kontrolli alt väljas. Ära loodagi, et kui mõne muu asjaga jama on või kui ajakirjanikul lihtsalt idee puudub, et siis kantslerile otse ei helistata. Sa võid anda teada, kelle käest täiendavaid kommentaare võib saada (kui selleks on kantsler, siis suurepärane), aga ära anna otsenumbreid. Intervjuude kokkuleppimine ja kõneisikute igakordne ettevalmistamine on sinu töö.

Õppetund 9. Ära anna kõneisikute otsenumbreid.

PR Lollidele

Tere!
Sina, kes sa arvad, et Habermas on jumal ja Aune Past tema prohvet. Sina, kes sa arvad, et avalikkusega suhtlemine on memode pressiteadetesse kopeerimine ja informatsioon iseenesest on neutraalne, siis on see blogi just sulle. Lollpea.