PR-tuhkatriinulugu

Neiu Y õppis gümnaasiumis peamiselt viitele. Vaid matemaatika valmistas tema blondide kiharate all olevale pisikesele peakesele raskusi. Kuid ripsmeid pilgutades ja huuli prunti surudes lahenes ka see.
Neiu Y teadis, et tahab saada suhtekorraldajaks. Sest suhtekorralda on väga tähtis inimene. Ta astus Tartu Ülikooli sooviga saada targaks. Ta pani kirja (ja katsus meelde jätta) kõik maailma tarkused, mis temasse alma materis ette paisati. Ja fundamentaalne kindlus kattis teda, nagu katab asfaltbetoon maanteed. Ta teadis, et temast saab paegi tähtis inimene, juht ja võib-olla ka samasugune guru, nagu tema eeskuju ja õpetaja Aune.
Õpetaja Aune oli talle rääkinud lahti kõik maailma PR-saladused, mis eales on kirja pandud või tehtud. Y teadis, et temast saab "organisatsiooni ja avalikkuse vahendaja" ehk Tähtis Inimene. Temast saab juht ja otsustaja. Ta oli valgustatu.
Ülikool lõppes. Aga ees ootas töö riigiametis. Mis saab olla veel parem, kui kogemuste omandamine riigi kulul, enne, kui tuleb karjäär rahvusvahelises korporatsioonis. Y oli tragi ja meeldis vesihallis ülikonnas riigiameti meestele. Ta vastas hoolsalt ajakirjanike päringutele, võttis sõna koosolekutel (rõhutades, et tähtis on avatus), ei hilinenud kunagi ja meikis end tagasihoidlikult. Ja veel suurem kindlus langes tema peale.
Ei läinud kaua, kui Y sai pakkumise. See oli Pakkumine, millest oli talle ülikoolis räägitud. See oli Pakkumine, mis viis ta kõrgliigasse, absoluutsesse tippu. Ta ei olnud enam pelgalt neiu Y, vaid Keegi Y.
Ta käis väga tähtaste inimestega lõunal. Tal oli iga asja kohta oma arvamus. Ta teadis alati ja täpselt, mida peab tegema. Ta pidas kriisi enda jaoks jõukohaseks väljakutseks. Ajakirjanikud olid tema jaoks putukad, keda tappa ei saanud, aga võis mürgiga pritsida. Ta oli strateeg, otsustaja, liider.
Ja see kõik ei juhtunud seitsme maa ja mere taga, vaid siinsamas meie kõrval. Ja kui neiu Y surnud ei ole, elab ta õnnelikult tänapäevalgi.