teisipäev, 30. september 2008

Ülistamisest

Täna kõneleme sellest, miks suure osa ilmarahva arvates PR siia maailma üldse loodud on. Räägime kiidulaulude laulmisest ja kiidukõnede kirjutamisest.

Kõigepealt tuunime meelolu. Selleks pakub meile suurepärase, enneolematu, ainulaadselt kirgastava kogemuse ajakirjanik-mõtteheeros Oksana Tandit oma kirjutisega jumaldatud bossist: http://www.kalev.ee/est/?news=957436.

Klassikalises retoorikas nimetatakse sellist ülivormides epiteetidest kubisevat kõnepruuki aasia stiiliks. Selline vahutamine on omane ka tänapäeva maailma rätipeadele ja nende hingesugulastele. Sellist asja usutakse, kui see pärineb mõne näivalt mitteseotud ajakirjaniku sulest ja tegemist on juba tuntud inimesega. Aga täiesti tõsiselt ei võta seda vast nemadki.
Mõnigi nartsissistlik direktor on endale suhtekorraldustibi just seepärast palganud, et märgades unenägudes endast sarnast artiklit Kroonika veergudel ilmutada ihkab.

On tõsilugu, et juhist teatakse karja, firmajuhist kompaniid. Lame läbinähtavalt tellitud kiitus aga madaldab inimest. Tõenäoliselt ei teadnud keegi varem, kes on Oksana Tandit ja tegelikult teadis vaid väike osa eesti rahvast, kes on Alar Pink. Nüüd arvab igaüks, kel pea sees enamat kui kõrvu kolba külge kinnitav niit: tegemist on idiootidega.

Positiivse isikuloo saamise retsept:
1. kirjuta paar arvamuslugu päevakajalisel teemal Äripäeva, Postimehesse ja EPL-i
2. jälgi uudiseid, paku teema puhul, mis haakub, online-väljannetele bossi kommentaari andma
3. leia mõni haruldasem veidrus, millega boss silma torkab või soovita talle mõnd sellist
4. suuna tüüp seltskonnaüritustele, kus käib meedia ja las räägib igaühele oma lollist hobist
5. skänni Eesti ja rahvusvahelisi konkursse, kus firma või boss kandideerima panna ja korralda hääletamist
6. löö trummi konkursil kandideerimise teemal (tõenäoline favoriit), valmistu kaotuseks, kus positiivsed omadused uuesti üles saab lugeda; sebi võidu korral intervjuud
7. võta vastu Laupäeva, Arteri, Kroonika vmt saastalehe isikuloo pakkumine, mille said ajakirjanikuga tina pannes
(Retsept kehtib, kui boss ega sa ise tegelikult idioodid ei ole)

neljapäev, 25. september 2008

Ajakirjanikele

Noh tindininad, teile ka midagi.
Ärge kasutage Tiit Vähit kui arvamusliidrit, eksperti eelarveküsimustes või poliitilise hinnangu andmisel.
Miks? Kaks põhilist põhjust:
1. Ta on pätt (lugege vanu lugusid Koonderakonnast ja sellest, kuidas Vähi rikkaks sai).
2. Tema ärihuvid on vastupidised Eesti riigi huvidele.

kolmapäev, 24. september 2008

Oled SINA parem?

Keskmiselt kord kuus saadab pressiteate Arnold Oksmaa. Iga pressiesindaja (st, et kõik need, kes on ametinimetuse või oma arusaamise järgi pressiesindajad, pr-juhid vms) peaks hoolikalt selle teate läbi lugema, ja endalt küsima, kas ma suudan parema teate teha? Mõtle hoolikalt, jälgi struktuuri, oskust oma sõnumit edastada jne. Kui sinu teade on sitem, siis otsi uus väljakutse, näiteks Kreenholmis õmblejana või MuPo-s piletikontrolörina. Võid minna ka Hamburgi Reeperbahnile persega raha teenima. Sest PR-i sa ei sobi.

Ja lisatud ka viimane Arnoldi teade (kirjapilt muutmata):

Poplaulja Arnold Oksmaa (29) teatas vastulauseks läinud nädala Anu Saagimi artiklile täna, et kasutas enda promomiseks Anu Saagimi nime all mailiaadressi, kuid ei teinud Anu Saagimi kontot rahvusvahelisele Orkut.Com portaali.
Jah, anusaagim(ät)hotmail.com mail oli vaba, ning kui mu karjäär oli Eestis lendavas hoos, siis vajasin kuulsaimat nime nagu näiteks Anu Saagim, et promoda meediale enda tegemisi, tunnistab Oksmaa.
Oi, seda e-maili aadressi mul enam ei ole, isegi pole paar aastat seda kasutanud, lausub skandaalne poplaulja.
Anu Saagimi vahetas laulupoiss aga välja, ning on internetis suhtlust alustanud megakauni Liis Lassiga, kellele ta poolehoidu on avaldanud tänu Vändra Aveli kaitsmiseks, vallaltleb Arnold Oksmaa.
Esimene kiri Liis Lassilt oli armas ja toetav, ning neiu palus Arnoldil ettevaatlikum olla, sest meedia on ettearvamatu ja tihti pahatahtlik.
Uue aasta algul on oodatud Arnold Oksmaa fotosessioonile Eesti, kuna keegi Hr. Salapärane on huvitatud lauljast pilte tegema, nii seda sees ruumides kui vanalinnas Tallinnas.

kolmapäev, 17. september 2008

Statistika

90 protsenti Eesti pressiesindajatest on tainapead. Seega: 90-protsendise tõenäosusega oled ka sina tainapea.

teisipäev, 16. september 2008

Täna teeme pressiteadet

Alustame ABC-st. Kõige lihtsam asi on pressiteade. Pressiteade koostatakse siis, kui on midagi paljudele väljaannetele öelda. Kas sul on midagi öelda, seda otsustab ajakirjanik, kes pressiteadet loeb. Ajakirjanik saab päevas sadakond pressiteadet ja enamus neist on rämps. Isegi kui sündmus on uudisväärtuslik, jääb see pigem kajastamata, kui pressiteade on halvasti kirjutatud. Laisk ajakirjanik sitas väljaandes võib pressiteate üksühele uudiseks kopeerida. See on sinu võimalus – sõnum muutmata kujul massideni. Aga selleks peab olema pressiteade kirjutatud nagu uudis.

Õppetund 1. Enne, kui hakkad pressiteadet kirjutama (nagu tavaliselt), mõtle, miks see peaks ajakirjanikule huvi pakkuma.

Kirjuta üles uudisväärtuse kriteeriumid ja kleebi endale seina peale. Vaata neid enne ja pärast pressiteate kirjutamist. Uudisväärtuse kriteeriumid on:
1.Värskus – asi peab olema toimunud täna, soovitavalt lähitunni jooksul. Ole kärme!
2.Geograafiline lähedus – asi peab olema toimunud Eestis, kohalikele kanalitele – nende või naaberpiirkonnas.
3.Emotsionaalne lähedus – teema peab meile hingeliselt korda minema. Otsi emotsiooni!
4.Päevakajalisus – sellest teemast räägitakse. Võimalusel seo mingi uudistes juba kedratava teemaga
5.Erakordsus – sellist asja iga päev ei juhtu. Too see alguses välja!
6.Konfliktsus – mingi vastuolu peab sees olema – inimene ja inimene, inimene ja loodus, inimene ja masin, vana ja uus. Too see välja!
7.Mõjukus – asi peab paljude inimeste elu puudutama. Otsi välja, miks see meile korda peaks minema!
8.Prominentsus – on sul mõni staar? Tee ta asjaosaliseks!

Vaatame nüüd ühte pressiteadet.

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
15. september 2008

Minister selgitas Eesti Keskkonnaühenduste Kojale haldusalas kavandatavaid muudatusi


See on pealkiri. Kõige tähtsam rida. Selle panid sa kirja aadressireale. (Tubli! Mõni kirjutab sellele reale „pressiteade“. Selle peale elavneb muidugi iga ajakirjanik – ohhoo! Või pressiteade tulnud…) Sa ju tahad, et su mõte jõuaks ajakirjaniku poolt väntsutamata lugejani. Miks siis juba pealkiri selline sai, et ajakirjanik seda igal juhul muutma peab hakkama. Tegelikult sa ju ei kujuta sellist pealkirja postimees.ee uudistevoos ette. Minister – mis minister? Selgitas kuskil toimuvaid muudatusi kellelegi – mis muutus, mis on uut? Ei tea enamik lehelugejaid, mis loom see “haldusala“ on, mida nüüd muudetakse. Arva ära, kas ajakirjanik teab. Ja mida see ebamäärane minister (üks paljudest) siis pealkirja sõnutsi tegi – „selgitas muudatusi“. Milline peaks olema selle ministri kuvand – sellele mõtlesid? Minister on kellegagi kõnelemata mingi valmis asja välja haudunud, mis on nii segane, et keegi aru ei saa ja seda tuleb selgitada. Minister on nagu mingi ametnik, kes tüütutele aktivistidele peab midagi selgitama, sest ilmselt asi tunduks neile muidu mäda. Keskkonnaühenduste Koda on loomulikult Eesti oma ja ei ole asi iseeneses – see on mittetulundusühingute katus. Niisiis – et pealkiri oleks lühem – „Eesti Keskkonnaühenduste Koja“ asemel oleks vabalt võinud olla – „keskkonnaühendustele“.

Õppetund 2. Pealkiri olgu lühike, lihtne ja öelgu, mis uut või suurt!

Täna, 15. septembril kohtus keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) esindajatega, et tutvustada neile ministeeriumi ja selle haldusala ümberkorralduste plaane.

Juhtlõik ehk laiendatud pealkiri. 5W-d – Who, Where, When, What, Why. Ega võrreldes pealkirjaga midagi uut teada ei saa. Mida ja miks jäävad hämarusse.
Juhtlõik on see, mille lugemise järel enamasti otsustatakse, kas asjast saab uudis. Siin peab point sees olema.

Õppetund 3. Kirjuta selline juhtlõik, milles kogu lugu sees on.

„Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on käimas protsess, mille eesmärk on oluliselt parandada keskkonnahaldust,“ ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. „Täna sai Eesti Keskkonnaühenduste Kojale neid erinevaid probleemkohti ja lahendusvõimalusi ka tutvustatud,“ lisas ta.

Tsitaat. Muidugi. See korjatakse üles ka, kui on hea. Tsitaadi asemel on alati parem pakkuda asjahuvilistele kanalitele eksklusiivintervjuud, aga kui ministril aega ei ole, siis kõlbab tsitaat panna küll. Aga missugune tsitaat. Kui see minister on selline tainapea, et soundbyte-i ei suuda anda, siis pane ise ministri mõtted kirja, kooskõlasta ja anna tuld. „Käimas on protsess, mille eesmärk on parandada“ – my ass. Räägi asjast. Soovitavalt – räägi kujundlikult, võrdle millegagi, millest inimesed aru saavad. Võrdle looduse, tavaelu, ajaloo või millega iganes, aga kujund peab lambi põlema lööma. Kantseliit on big NO-NO.

Õppetund 4. Tsitaat rääkigu asjast ja olgu kujundlik.

Ministri sõnul on täna Keskkonnaministeeriumil igas maakonnas mitu esindajat: Riiklik Looduskaitsekeskus, keskkonnateenistus, Keskkonnainspektsioon. Inimeste jaoks on kogu keskkonnakorraldus keeruline ja koormav. „Kas keskkonnaküsimuste lahendamine ei võiks
lihtsam olla? Lahenduste otsimiseks algatasime kogu keskkonnakonnahalduse seisukorra analüüsimise,“ ütles keskkonnaminister.


Teine tsitaat (alles kolmas lõik!) annab mingit aimu, millest üldse jutt käib, aga sedagi segases sõnastuses. „Inimeste jaoks on keskkonnakorraldus koormav, lahenduste algatuseks algatasime seisukorra analüüsimise.“ Nii ütlegi – keskkonnakorraldusega tegeleb palju erinevaid ameteid, nende ülesanded on segased, osaliselt kattuvad ja vaja oleks koomale tõmmata. Kui äkki oled viimasel ajal lehte lugenud, siis igasugune koomaletõmbamine on päevakajaline – sellest oleks võinudki alustada ehk pealkirjas sellest kirjutada.

Kuigi ümberkorraldused puudutavad peamiselt erinevaid keskkonnasaaste piiramisega seotud valdkondi (nt vesi, jäätmed, välisõhk), on seni enam avalikkuse tähelepanu pälvinud looduskaitsega seonduv. Ka tänasel kohtumisel esitati ministrile küsimusi peamiselt loodusekaitse valdkonnast. „Seadsime ülesandeks selgelt piiritleda looduskaitse strateegiline ehk ideoloogiline juhtimine ja korralduslik pool. Täna kavatseme koondada ühte asutusse looduskaitsekeskuse ning maakondlike keskkonnateenistuste selle osa, kes langetab sisulisi looduskaitselisi otsuseid ja juhib looduskaitse korraldust. Looduses tehtavate praktiliste tööde kohustuse võiks panna Riigimetsa Majandamise Keskusele, kes hakkaks hooldama kõiki riigimaadel asuvaid puhkekohti ja matkaradu,“ selgitas minister Tamkivi EKO esindajatele ümberkorralduste põhjuseid.

Alles siin saame teada, mida ümber korraldatakse. Jäta meelde – uus on eespool, vana on tagapool ehk taust. Jutt ja kommentaar ei lähe paraku kokku. Mida kavatsetakse teha ei ole põhjus, vaid plaan ise.

Õppetund 5. Räägi asjast juba alguses.

Otsuse, kuidas ümberkorraldused täpselt ellu viia ja edasi minna, soovib keskkonnaminister langetada septembri lõpuks. „Uus eelarveaasta hakkab juba 1. jaanuarist, seega on tähtis teha see otsus ära juba nüüd, et jaanuarist saaks vajalike muudatustega algust teha,“ märkis
minister.


No kurat – igat tausta ei pea ministri suhu panema. Rohkem kui kaks tsitaati ühes pressiteates on ilmne liialdus. Selleks ei ole vaja ministri poliitlist steitmenti, et teada saada nagu eelarveaasta 1. jaanuarist algaks. Allika suust peavad tulema ainult pärlid, mitte utilitaarne ila. Kirjuta see ise taustaks ja lühemaks.

Õppetund 6. Ära pinguta tsitaatidega üle.

Keskkonnaministri sõnul on praeguse Keskkonnaministeeriumi haldusala asutuste tööde vahel palju dubleerimist, tihtipeale on töökorraldus ja selle kvaliteet maakondades ka erineval tasemel. „Ümberkorralduste osas on haldusala tegevusi analüüsinud töögrupp välja pakkunud mitmeid alternatiive, millega ka EKO esindajad tutvunud on,“ ütles Tamkivi lisades, et loodab tänase kohtumise järel peatselt ka EKO-de seisukohti ümberkorralduste põhimõtteliste valikute osas kuulda.

Jälle on ministri tsitaat üleliigne.
Mida tahad saavutada – kas tahad, et rahvas teaks ja arutaks nende erinevate alternatiivide üle (siis avalikusta need ja soovitavalt juhtlõigus alates radikaalsematest ehk uudisväärtuslikematest) või ära kirjuta neist üldse. On mitmeid alternatiive on mõttetu – kui ise ei tea, ära tee pressiteadet – korralda intervjuu kellegagi, kes teab. Üldiselt peaks selliste kohtumiste juures, millest avalikkust kavatsetakse teavitada, alati pressiesindaja ise kohal olema, sest:
1. Nii ta saab asjast aru
2. Nii ta saab oskab ette näha, millised meediariskid teemaga kaasnevad
3. Nii ta saab paremaid tsitaate
4. Nii on tal võimalik täiendavatele pärimistele poolepäevase viiteajata vastata

Õppetund 7. Ole ise kohal, kui otsustatakse ja tehakse.

Keskkonnaministeeriumi kodulehel saab ümberkorralduste kohta infot siit: http://www.envir.ee/1079671.

Väga hea, et lisalugemine üleval on. Oleksid võinud ka seda ise lugeda, oleks huvipakkuvama pressiteate saanud.

Õppetund 8. Võimalusel olgu alati taust valmis.

Lisainfo:
Rita Annus,
Keskkonnaministeeriumi kantsler
626 2998, 505 3082

Brita Merisalu,
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851
brita.merisalu@envir.ee


Oiooioi. Loomulikult oma kontaktid tuleb anda, aga mida see kantsleri mobiilinumber siin teeb. Sa tõesti loodad, et keegi sellel teemal enam edaspidi sinu kaudu infot otsib – nüüd hakatakse otse kantslerile helistama ja infovoog on sinu kontrolli alt väljas. Ära loodagi, et kui mõne muu asjaga jama on või kui ajakirjanikul lihtsalt idee puudub, et siis kantslerile otse ei helistata. Sa võid anda teada, kelle käest täiendavaid kommentaare võib saada (kui selleks on kantsler, siis suurepärane), aga ära anna otsenumbreid. Intervjuude kokkuleppimine ja kõneisikute igakordne ettevalmistamine on sinu töö.

Õppetund 9. Ära anna kõneisikute otsenumbreid.

PR Lollidele

Tere!
Sina, kes sa arvad, et Habermas on jumal ja Aune Past tema prohvet. Sina, kes sa arvad, et avalikkusega suhtlemine on memode pressiteadetesse kopeerimine ja informatsioon iseenesest on neutraalne, siis on see blogi just sulle. Lollpea.