Eesti energeetika au ja uhkus Eesti Energia oli omal ajal ka PR-lipulaev. Või vähemalt oli tegemist viisaka ettevõttega, kellega sai mõistlikult suhelda. Omaaegne pressiesindaja Riina Vändre valiti ajakirjanike poolt isegi kaks korda aasta parimaks pressiesindajaks.
EE suurem avalikkuse tähelepanu tuli siis, kui hakati hooplema Leedu jaotusfirma ostmisega, sooviga saada endale 2 miljonit klienti, hakata kaevandama Jordaanias põlevkivi jne. Võib-olla oldi liiga ambitsioonikad, aga unistama ju peab.
Nüüd on aga EE PR pehmelt öeldes tuhm nagu läbipõlenud pirn. Kõik tegijad on sealt lahkunud, avalikkusega suhtlevad rosina-ajudega tütarlapsed, ettevõtte on ennast kookonisse tõmmanud. Milles asi?
Kas see on ettevõtte (mis kuulub muide riigile ehk rahvale) uus poliitika, et avalikkust peab kottima? Kas nad ei suuda enam omaaegseid megaprojekte manageerida ja hoiavad seetõttu ennast tagasi? Sisuliselt algab PR juhtkonnast ja see on juhtkonna otsustada, mis sõnumeid ta laseb rosina-ajudel välja saata.
Sisuliselt on Eesti Energiast saanud stalinistlik ettevõte, kus valitseb hirm, paranoilisus ja tsensuur. Kahju.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar